poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
määratletakse kõneldava keele põhjal." Meie konstrueeritud mõtted põhinevad meie kõneldaval keelel ja selles kasutatavatel sõnadel. Keelelist determinismi võib oma laias ulatuses tõlgendada, et keel määrab mõtlemise. Kitsamalt piiritledes aga - keel mõjutab mõtlemist. Tänapäeval vaidlevad keeleteadlased kolme võimaluse üle: a) keel mõjutab mõtlemist tugevalt; b) keel mõjutab mõtlemist osaliselt; c) mil määral oli Whorfil ja Sapiril õigus. Keelelise relatiivsuse käsitus tänapäeval Esimesena õpitud keel suunab ja mõjutab meie taju, kuid ei määra seda (a). Seda hüpoteesi tugevat versiooni ei peeta kuigi tõsiseltvõetavaks. 34 Freud väidab, et keel määrab vaid teadliku mõtlemise - mõte teadvustatakse keele kaudu, kuid kuna enamik mõtteid on alateadlikud, ei saa öelda, et keel määrab kogu mõtlemise.