Esiajalugu ja idamaad
Neandetarllane
Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik,
kes kujunes Euraasiasse asunudpüstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas
ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda
kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene,
tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandetarllased elasid Homo
sapienside korval edasi kuni lopliku valjasuremiseni umbes 30 000aastat tagasi.
Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas
asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai
ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja
püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka
kõnevõimet