Vana-Venemaa ajalugu
-1671. a suur mäss, juhiks kasaka juht Stefan Razin- tp ja linnarahva mäss vojevoodidele. Hukati, tõmmati
neljaks.
17.saj tekivad Vm käsikirjalised ajalehed, läänepoolsed ajalehed (nt Riia omad) jõuavad Vm tsaari lähikonda
(tõlgitakse vene keelde vaid nende jaoks).
Sel ajal levib nimi Ukraina (tõlkes riigi ääreala). 17.saj Ukraina küss, seal oli kuj. Hetmani riik (kuningriigi osa,
suure sisemise autonoomiaga)- valitud elukutseliste tp-sõjaväelaste seast. 1640ndatel kuj konflikt Saparozie ja
teiste Hetmani juhtide vahel, kuninga vastase opositsiooni juhiks Hmelnitski (1596.-1647). Ukraina
rahvuslikkuse loos Ukraina rahvuse n-ö looja. Hmelnitski juhtimisel mäss Poola kunnile. Tsaar oli kaua aega
kõhklev, alles 1653. A lasi tsaar otsustada, et kasakatele minnakse appi. Rahvakoosolek lubas vanduda truudust
Moskva tsaarile. See kui Ukraina taasühendamine Vmga. (1954.a Krimm alles Ukraina SotsVab koosseisu).
Tulemuseks Vene-Ukraina sõda, ka Rootsi-Poola ja Vene-Rootsi (???
annaabi.ee 
