Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
E.Kyrö(1993) sõnul on
masina ainuke puudus selles, et ta vajab päikese paiknemist horisondist kõrgemal. Selline puudus
on enamikel mõõtvatel spektrofotomee tritel. Nõukogude päritoluga osonomeeter M-124 vajab
päikese kõrgust horisondi kohal 20 kraadi või rohkem. Osonomeeter M-83, Breweri instrument,
Dobsoni spektrofotomeeter ja Nimbus 7 satelliidil asuvad instrumendid nõuavad päikese kõrgust
üle 10 kraadi.
Euroopa ühistöö käigus on loodud ka SAOZ spektrofotomeeter. Seda saab kasutada ka siis kui
päike on allpool horisonti. Polaaröö korral on see eriti tähtis. M.Chanini(1993) andmeil on selle
aparaadiga võima lik mõõta ka osoonikeemias tähtsate ühendite nagu OClO, ja NO2 ning
aerosoolide hulka atmosfääris. Osoonikihi paksust võib mõõta ka õhupallilt, raketilt või lennukilt.
Ei tohi aga unustada, et raketi ja lennukikütuse põlemisjäägid soodustavad osoonikihi õhenemist.
annaabi.ee 
