Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki !
Veretid pajud soil ja männijässid
kuletan kõive keskel rohetasid,
ümber sa enda kirju räti mässid,
kui järvele sa alla kohetasid.
Kirendav rätik so ka järv ja soo.
Musträästaid parv siis laskus ranna roogu,
need, mäletad, kuis siukatasid tsirgud
ja pilliroogu hällitasid loogu?
Päev olid päiksen, õhtuks mulle virgud.
Me järgi undama jääb öhe rehepeks.
Üheksas Kiri
Järve pääl on mitu rada, teed.
Kui sa tuled, millist rada tuled?
Maha pudenen kõik lumilinde suled,
saotand kõik rajad helbed need.
Täna tuiskab väljän, sulalt mühiseb.
Tuled läbi tuule, tuisu sina?
Soonin veri nagu voolaks tina,
istun siin ja ootan, pää vaid ühiseb.
Täna olen õnnetum kui kunagi:
tahan sulle, armas, laulu säädä,
aga sõna sõnna kinni'i taha jääda.
Kumiseb ja kuumab pää kui eilegi.
Mitu korda avan akna, mühinasse
kuulan, ainult oma süda taob.
Järv ja männik silmapiirilt kaob
külma kaugusse ning pimedusse.
Ah sa armas! Olen jälle kurb ja ramp.
annaabi.ee 
