Johann Voldemar Jannsen
linnarahvaks, vaid ta elas praktiliselt maaoludes.
1854.aasta kevadel võttis ta lisasissetuleku saamiseks Ülejõe alevikuvalitseja
kohustused. Suure laulumehena käis ta kohalikus saksa Liedertafel'is. Samuti asutas ta
ise eesti segakoori, mille viis ta enda aja kohta väga kõrgele tasemele. Tema peamised
kontaktid välismaailmaga olid tal ärikorrespondents kirjastaja Laakmanni kaudu.
Pärnus tegeles Jannsen kirjatööga tunduvalt rohkem. Ta jätkas "Sanumetooja"
seeriat, millest igal aastal ilmus üks väljaanne. Siis tekkis selle kirjutamisse suur paus,
mille osaliseks täiteks oli "Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahvale"(1854).
Terve seeria loeti suure hoolega läbi ning "Sanumetooja" muutus palju haruldasemaks.
Väga hea minekuga oli "Siioni laulukannel", millest Jannsen andis välja ka veel kaks
osa(1853 ja 1860), mis koos esimese osaga sisaldab kokku 1003 laulu. Koorilaulu
harrastusest andis ta välja "Eesti lauliku". 5.juunil 1857