V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Minu nimi
on Pierre Gringoire, olen poeet, kelle moraliteed täna hommikul Palee suursaalis ette kanti.»
«Ah sinap see oledki, meister!» hüüdis Clopin. «Ka mina olin seal, jumala eest! Noh,
sõber, sa arvad siis, et kui sa täna hommikul meid nõnda tüütasid, et siis pead sa õhtul
sellepärast silmusest pääsema!»
«Kaunis raske on kitsikusest välja rabelda,» mõtles Gringoire, kuid katsus siiski veel õnne.
«Ma ei näe ühtki põhjust,» ütles ta, «miks poeedid ei tohi santlaagrite seisuses olla.
Aisopos * oli hulgus, Homeros oli kerjus, Mercurius * oli varas . . .»
Clopin katkestas teda:
«Sa tahad oma latramisega meid ninapidi vedada! Eksid, lase ennast rahulikult võlla
tõmmata ja ära siin keeruta!»
«Vabandage, aulik kuningas,» vastas Gringoire, otsustades iga jalatäit maad kaitsta.
«Tasub vaeva . .. üks silmapilk... Kuulake mind ... Ega te mind ometi enne hukka mõista,
kui te mind üle pole kuulanud ...»
annaabi.ee 
