"santlaagrid" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

aru pidama. Siis kriiskas ta: «Vait!» Aga et ei pada ega pann tema.käsku ci kuulanud, vaid oma duetti jätkasid, siis hüppas ta vaadi otsast alla, virutas jalaga hoobi paja pihta, mis ühes lapsega kümme sammu eemale lendas, teise hoobi panni pihta, mille rasv tulle voolas, ja ronis tähtsa näoga tagasi oma troonile, hoolimata lapse summutatud nutust või vanamoori siunamisest, kelle õhturoog ilusal heledal tulel kõige kaduva teed läks. Trouillefou andis märku ja hertsog, keiser ja santlaagrid asusid hobuserauana kahele poole trooni, kuna Gringoire, keda ikka veel kõvasti kinni hoiti, keskel seisis. See poolsõõr koosnes kaltsudest, närudest, kassikullast, harkidest, kirvestest, purjus jalgadest, paljaist tugevaist käsivartest, ilgeist, allakäinud juhmidest nägudest. Selle santkonna ümarlaua keskel valitses Clopin Trouillefou selle nõukogu doodzina, selle peerkonna kuningana, selle konklaavi paavstina * juba oma vaadi kõrguse, siis ka selle imelikult kõrgi, julma ja hirmsa