Gerard Genette, „Narrative Discourse“
Watson)
Jutustaja suhe oma loosse on muutumatu: isegi, kui mõni tegelane hetkeks kaob,
teame, et ta kuulub narratiivi ,,diegeetilisse universumisse" ning varem või hiljem naaseb,
kuid võib märgata, et heterogeenilisest autodiegeetilisse muutumine toob endaga teise
muutuse: metadiegeetilisest diegeetilisse (või pseudo-diegeetilisse). Tegelaskuju võib minna
,,temast" ,,minasse", ilma (narratiivi-) instantside kihistumine kaoks (nt Santeuil´i Recherche
´sse )
Kui narratiivis määratleda ,,jutustaja" staatus narratiivi taseme (extra- või intradiegeetiline) ja
ja tema suhtesse looga (hetero-või homodiegeetiline) järgi, saab esitada 4 eri tüüpi jutustaja
staatust:
(1) extradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Homeros, esimese astme jutustajana, jutustab
lugu, millest ise puudub.
(2) extradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Gil Blas, esimese astme jutustaja, räägib oma loo.