) näiteks. Töötlemisviisi järgi eristatakse valupronkse ja survega töödeldavaid pronkse. Mõned pronksi liigid on ka termiliselt töödeldavad (karastavad) Enamasti on kasutusel nn. tinapronksid, näiteks EN1982 alusel margitähisega CuSn5Pb20-C mis sisaldavad 2...20% pliid, väheses koguses ka tsinki, tina, fosforit jt. sulami omadusi parendavaid elemente. Kasutatakse peamiselt valamiseks (kuni 8% tinasisalduse korral ka survetöötlemiseks). Valmistatakse santehnilisi torustikuarmatuure, valatakse kujusid jne. Alumiiniumpronks (Al 4...10%) on heade mehaaniliste omadustega (tõmbetugevus kuni 900 MPa). Mangaanpronks on kuumakindel ja tugev. Pliipronksist valmistatakse näiteks liuglaagreid. Berülliumpronksist (kõva, elastne,tõmberugevus kuni 1300 MPa) valmistatakse membraane ja vedrusid (näit. mõõteriistadele). Kaadmiumpronks on hea elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83... 90% vase juhtivusest s.o. 48... 52 (p = 0,21... 0,19 Ωmm2/m )
lastes peab ootama, kas sooja või külma vee tulekut, ning kõik vesi mis kulub selleks, et tuleks oodatud temperatuuriga vesi, jookseb lihtsalt kanalisatsiooni. Veetorude läbimõõt peab olema optimaalne, et isegi kui tuleb oodata sobiva temperatuuriga vett, tuleks kanalisatsiooni lasta võimalikult vähe vett. Mida suurema läbimõõduga on toru, seda rohkem vett läheb raisku. Tänapäeval on palju santehnilisi seadmeid, mis aitavad vett kokku hoida, näiteks segistid, ning kraani ja dusiotsikud. Paljud tänapäeva santehnilised seadmed on varustatud ka abivahenditega, mis aitadad säästa. Korralikul segistil on juba pikka aega olnud standardvarustuses tundlik termostaat, mis reguleeritakse 38 kraadile. Seda saab hõlpsasti reguleerida. See on suur vee kokkuhoid, sest käsitsi reguleerides kulub asjatult päris palju vett enne kui sobilik veetemperatuur õnnestub saada ja pesema saab asuda
annaabi.ee 
