Muinas-Eesti sõjandus
Üks kord kasutasid
neid saarlased, kes piinasid kedagi (munka?) ning tapsid ta lõpuks tapritega
abaluude vahele lüües.
Sõjanuiad
Eestist on leitud fassetitud nurkadega nuiapead, millest mõned on üpriski hästi
dateeritavad: Pada kalmistu (13. saj), Siksali kalmistu (12.-13. saj), Otepää
linnamägi (13. saj II pool).
Sõjanuiapeade tüübid pani jällegi paika Anatoli Kirpitšnikov, moodustades 6
erinevat tüüpi. Teise sõjanuiade tüpoloogia tegi rootslane F. Sanstedt, kuid tema
jagas sõjanuiad 5 tüüpi.
ERM-is on margapuud, mille otstes on sõjanuiapead. Ei ole välistatud, et keegi 19.
sajandil keegi leidis sõjanuiapea ning kasutas neid margapuuotstena ning keegi
sepp hakkas neid jäljendama. Taolisi on mõnes Venemaa väikemuuseumis ning ka
Lätis.
Rootsist, Taanist ning Inglismaalt on leitud sõjanuiapäid, mille kunstiline lahendus
on väga peen ning mis olid tõelised staatusesümbolid. Kõige uhkem sõjanuiapea
annaabi.ee 
