Beach. Heliloojad olid Brian May ja John Ottman. Produktsiooni ettevõteteks oli 20th Century Fox, Initial Entertainment Group ja Regency Enterprises. Osades Rami Malek, Lucy Boynton, Qwilym Lee, Ben Hardy, Joe Mazzello, Aidan Gillen, Allen Leech, Tom Hollander, Mike Myers, Aaron McCusker. Leidsin filmi vaadates mitu põletavat probleemi, üheks olles emigratsioon/immigratsioon kus Freddie Mercury olles põgenenud oma perega Inglismaale Sansibarist poliitilistel põhjustel. Inglismaal aga Freddiet ja ta pere vastu ei võetud ja teda kutsuti Pakiks nagu ta oleks pärit Pakistanist. Filmis toodi välja hüüdnimi paki tema tööajal Londoni Heaththrow lennujaamas ja tema esimesel esinemisel bändiga Smile. Teiseks probleemiks filmis oli inimese seksuaalsus ehk kuidas suhtuti inimestesse keda huvitas samasooline armastus. Freddie Mercury olles ise biseksuaalne ei läinud korda inimestele tollal
liikumine ei olnud nauditav: Ben(Kristo Viiding) sai end neil hetkedel küll vabaks lasta ning koos temaga koges seda ka publik, kuid isiklikult ma Mercury lavastusse sisse toomist ei nautinud. Freddy Mercuryst sai Beni iidol ja teejuht Londonis, tema võimas hääl oli mehele lohutuseks ja meeldetuletuseks, et kui väga tahta ja püüda on kõik võimalik. Avastus Freddie seksuaalse sättumuse kohta, ja et too(kõike inglaslikku esindav jumalus)on pärit Farrokh Bomi Bulsara Sansibarist, tabas Beni eriti karmilt. Mercury on vahend avamaks peategelase hingeelu, kuid annab etendusele ka omamoodi muusikalise tausta. Ron-Thorren Floren 10.A
annaabi.ee 
