Eesti, minu viimane kiri Sulle ja kodustele
Elame ajal, mil infoküllus võib teha meile karuteene ja
tulevikku silmas pidades on see riigi jaoks üks olulisemaid väljakutseid. Lendlehed ja raadio
on asendunud televisiooni ja interneti hoomamatu mõjuvõimuga.
Ukrainas toimuvast ei saa üle ega ümber, kindlasti on rõhuasetus sellel ka presidendi
aastapäevakõnes. Tuletatakse jälle meelde, kuidas Venemaa on agressor, kuidas lääneriigid
peavad demokraatlike väärtuste eest seisma ja milliseid sanktsioonimeetmeid rakendama,
kuigi tegelikkuses võivad need jääda pikaks ajaks lihtsalt sõnadeks paberil. Aga juba see on
kõik hea ja vajalik! See võib küll lihtsalt jutt olla, aga süstib mingilgi määral enesekindlust ja
näitab järjekordselt kogu maailmale millise poole me oleme valinud ja milliste väärtuste eest
seisame. Kuigi need vaated võivad olla näilised, ei ole rahval mingit reaalset põhjust
rahulolematu olla, kui ollakse diplomaatiliselt konkreetsed ja seistakse sõnadega oma riigi
eest