Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbadele sanitaaroludele ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuma õhuga linnaks. Suur osa mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugrmsl põhjas on maaa lagedaks muutmine põhjustsanud kõrbestumist. Tööstus Suurimaks sissetulekuallikaks on Mehhiko lahe rannikul leiduv nafta ja maagaas. Mehhiko on rikas ka teiste maavarade poolest. Ta on mailma suurim hõbedatootja
Üleilmastumine on teadvustanud globaalprobleemide teravust kogu maailmale. Paljusid probleeme, mis näivad ületamatud arengumaadele, on arenenud maade elanikel raske tajuda. Nt on raske ette kujutada, et puhta joogivee saamine on probleem. Vaesus arengumaades ing arenenud maades erineb põhjalikult. Näljahäda ning eluaseme probleeme on arengumaades süvendanud rahvastikkuplahvatus. Pikaajaline alatoitumus kuulub seal peamiste surmapõhjuste hulka, lisaks levivad tänu halbadele sanitaaroludele ja harimatusele nakkushaigused (tuberkuloos, AIDS, hepatiit). Kolmanda Maailma haiglates moodustavad ligi 70% haiged, kes on nakatunud reostatud vett tarbides, mis on tingitud puhta joogivee nappusest. See tuleneb madalast arengutasemest, puudub kanalisatsioonisüsteem ning puhas vesi on kallis. Halb majanduse tase ei soosi töökohtade teket ehk inimestel pole tööd, millega elatist teenida, või on töö väga algeline ja vähetasuv