Paljud inimesed on üksikud, sestehitavad sildade asemel seinu
võimalikku, mida me elus üles korjame, võib öelda, et egoism on põhjus meie nõrkuste
ületamatusel. Egoism on see, mis takistab meil olla vabad nendest eelnevalt mainitud
konseptsioonidest ning eelkõige iseenda ja ka teiste ees. Liigne püüd end kellegagi siduda
lämmatab mõlema poole hinge. Inimese tahe olla kellegagi väga lähedane võib tähendada
identiteedi täielikku kaotamist, mis ei leevenda eraldatuse tõkkeid vaid hoopis laiendab neid.
Niisamuti on öelnud poola filosoof Sanislav Lec " nad liibusid teineteise vastu nii tihedasti, et
nende vahele ei jäänud ruumi ühelegi tundele".
Ehk on asjatu ennast ja teisi taga ajada, kui me teame et me ei saa kunagi olla võimelised neid
püüdma. Iga inimene jääb meile alatiseks tundmatuks, kaasaarvatud me ise ning seega on
üksindus paratamatu ja meil polekski vajadust ehitada neid tõkkeid. See stepihuntlik üksindus ei
tähenda, et me ei suudaks omada äärmiselt lähedasi ja hingelisi sidemeid teistega vaid seda