Nikolai Voldemar Triik
(1908).[3] 19091910 lõi Triik mitmeid tempera ja õlimaale, mis
paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited
on "Sõttaminek" ning "Lennuk".
Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea
töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909.
aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud
Mihkel Martna portree. Aastatel 19261934 valmis veel hulk söe- ja
sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare,
Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud
portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi
portreed (1917).
Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks.
Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes
töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast
1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu
haare mõnevõrre ahenes