Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas
informatsioon (Keskkonnaministeerium. 2005). Tartu ja Jõgeva maakonnas on linnu
asustustihedus liigi kohta suurim (joonis 1). Pesitsusterritooriumid asuvad enamusjaolt
Suure Emajõe ülemjooksul ja sinna suubuvate jõgede ümbruses (Väli & Lõhmus. 2000)
Joonis 1. Suur-konnakotka teadaolevate pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades
aastatel 1997–2005 (Väli. 2005).
1.4 Elupaik
Suur-konnakotkas on loodusmaastiku liik, kes eelistab kevadeti üle ujutatud kase- ja
sanglepapuistuid. Linnu elupaika iseloomustavad veekogude ja märgalade rohkus (Väli &
Lõhmus. 2000). Lind on peamiselt koondunud jõgede äärde, mis on ümbritsetud suuremate
lamminiitutega. Pesitsusterritooriumi nimetatakse kodupiirkonnaks, mis on peas ümbritsev
ala, mille suuruseks on 10–15 km2. Linnu kodupiirkonnas võib leida 56% metsa, 28%
põllumajandusalasid ja 16% looduslikke rohumaid, märgalasid ja põõsastikke (Väli.
annaabi.ee 
