Julius Kuperjanovi elulugu
aasta veebruaris, mil ta mobiliseeritakse vene
kroonusse ja paisatakse maailmasõja keerisesse. Peale riviõppust Novgorodi
tagavarapataljonis saadetakse Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli,
mille lõpetamise järel määratakse 5. Kiievi grenaderipolku, mis asus Austria rindel
Karpaatides.
Sõjamehe ränk elukutse on Kuperjanovile meelepärane. Temas avaldub kiire
otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser.
Sangarlikkuseni küündiva surmapõlgusega viib ta oma alluvad lahingutes võidult võidule.
Luurekäikudel ei leidu temale võrdset ja ta pälvib kiiresti ülemuste tähelepanu.
Päevakäskudes jagatakse talle ohtralt kiitust, esitatakse autasude saamiseks ja määratakse
polgu luurekomando ülemaks.
Ta hindab kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagab kõike: elab nende keskel, sööb koos
nendega sõduritoitu, magab kõrvuti kaevikuporis ning viib vajadusel mehed välkkiirelt
lahingusse või luureretkele