kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab. Kui ma seda raamatut lugesin, siis ma kujutasin ette, et mina olen see peategelane Harry Potter ja ma olen selles Sigatüüka koolis üks
Ta tahteakse teistega ühetaoliseks teha. · Emad-enamik täiskasvanuid arvab et neil pole emaga enam tegemist, aga meie hinges elab teisendema kes kõneleb ja vastab meile samalviisil nagu lapsepõlves. · Et ema saaks õnnelikult üles kasvatada lapse, kelle hingeelu on vähemal/suuremal määral teistest erinev ja kelle hingevajadused ei käi kokku sellega mida nõuab läbilõikekultuur, selleks peab ema käivitama sangarlikke omadusi. Ta peab seisma enese ja ja oma uskumuste eest. · Kokkuvarisedes on tavaliselt 3 seisundit: segadus,enesehaletsus,põrguhaud(omaenese lapsepõlves kogetud heastamatu ülekohtu pidev läbimängimine) · Emavaimsus saavutatakse vanemate ja targemate naiste abiga. · Halb seltskond=pardipojas pole väljaarenenud veel õige koha leidmise vaistu.Kui naine ei suuda ikka jälle leida õiget kohta,siis ta ei suuda oam elujõudu alal hoida ja see kahaneb.
annaabi.ee 
