Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Esitatakse
sangarina. Ta loob maapinda.
Ühelt poolt on loodushiid, teiselt inimesesarnane kangelane = vastuolu. Hiiglus tekitab küsimusi:
kui ta on unikaalne, siis miks ei tundunud Saarepiiga teda ära.
Kalevipoeg on põllumees (künnab põldu), linnu rajav lihtne kuningas. Põllumehe rolliga samastub
lugeja. Ta on ka väejuht, sõjamees, aga pole tugev strateeg. KP on patrioot, aga mitte sõjaväe juht
(võitleb puudega, siil annab mehemürakale nõu). KP-d juhivad võitluses sangariideaal ja
vabadusearmastus. Ta on tänulik, hea – omadused, mis seonduvad rahval iseendaga. Üldiselt on ta
lihtne kuningas (v.a ta hõbedane laev Lennuk). Negatiivsed jooned: impulsiivne, julm, rumal,
aeglase taibuga. Iseloom maksab talle lõpuks kätte. Teda ei juhi kultuurinormid ega vaimujõud, vaid
loodus.
12. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus
Jakobsoni isamaakõnede tsükkel on keskne ärkamisaegne tekst. Moodne rahvustunne leiab aset
19