Soome lahe rannikumadalik
jäätmehoidla, kuhu hakati 1948. a ladestama uraanitootmise jäätmeid. Jäätmehoidlas on ligi 8
mln m3 uraani-, haruldaste muldmetallide, nioobiumi- ja tantaalitootmise jääke ja Sillamäe
Elektrijaama põlevkivituhka. Hoidla pindala on umbes 58 ha ning see on ümbritsetud
kaitsetammiga. (Arold 2005) Jäätmehoidla saneerimine kestis kokku 10 aastat ja viidi lõpule
2008. a. ning seda peetakse keskkonnakaitse vallas läbi aegade üheks suurimaks
saneerimisprojektiks Eesti mastaabis (AS ÖkoSil/In Nomine 2008). Nii eelnevalt mainitud
tööstusharud kui ka maavarade kaevandamine ja metsatööstus mõjutavad looduskeskkonda
negatiivselt. Lisaks muudab tööstustaristu rajamine, kaevandamine ja metsatööstus ka
olemasolevat maastikupilti ja vaateid. Kaitsealade rohkus on aidanud siiski inimtegevuse
negatiivset mõju vähendada.
Rääkides ajaloolistest kihistustest, tuleb rannikumadaliku kontekstis kindlasti mainida ka
nõukogudeaegset militaarpärandit