OTEPÄÄ KÕRGUSTIK
limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas
eas hõredad sambliku- ning kanarbikumännikud. Oluliselt paremad kasvukohad on
aleuriitse koostisega lamedalaelistel küngastel. Sealseil niiskematel, kohati gleistunud
leetunud muldadel on kasvamas enamasti jänesekapsa-mustikakuusikud ja ka männi-kuuse
segametsad. Nende raiestikel valdab metsakastik, kohati ka põdrakanep. Niisugused
mõhnastikupaigastikud on kõrgustiku loode-ja läänepiiril. Kagunõlva sandurit katavad
valdavalt palumännikud, milles kohati kasvab rohkesti kuuski (Arold 2005: 193).
Viimase 80 aasta jooksul on metsasus suurenenud kolm korda. See oli 1923. a 16,2%, nüüd
kaugseire andmeil 46%. Lisaks metsastuvad söödid ja karjamaad. 20. sajandil rajati
väikestele ja raskesti haritavatele põldudele rohkesti männiistandusi (EE, 2011).
Kõrgustikule on rajatud väikesed põllumajandusmaad (43%), mis vahelduvad järskude
nõlvadega
annaabi.ee 
