Euroopa ja loodusgeograafia
Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad
vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib
ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis,
Aegviidu-Nelijärvel jm.
Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad.
Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest. Suurim sanduriala on
Islandi saarel (1300 km2). Neid leidub ka mõnedel Põhja-Jäämere saartel, aga näiteks ka
Lõunameres Kergueleni saarel ja Eestiski. Sellised on näiteks Nõmme ja Männiku liivamäed
Tallinnas.
((Joonis: Oos ehk vallseljak on vallikujuline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast ja
veeristest. Rohkesti on vallseljakuid Pandivere kõrgustiku nõlval. Vallseljakud tekkisid nii
liustiku ees kui ka sees asuvates nõgudes, mille kaudu liustiku sulamisvesi eemale voolas.
annaabi.ee 
