Nõukogude Eesti
tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud. See on tingitud sellest, et enamik
sisserännanutest säilitasid oma keele ja tavad. Seda soosis dubleeritud haridussüsteem: alates lasteaiast
kuni kõrgkoolini sai õppida nii vene kui ka eesti keeles.
Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendas ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, millele
viitasid järjest suurenev alkoholism ja enesetappude arv. Sellele lisandus ka veel Afganistani sõda, kus
hukkusid ja sandistusid Eesti noormehed.
6. Kultuurielu põhijooned
xxviii. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus
Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt
rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse
algusest peale klassiprintsiibist lähtuvalt. Seetõttu oli ka kogu vaimuelu sfäär nõukogude ajal kord
annaabi.ee 
