Väike-Maarja kultuuripärand - referaat
läänetorniga (alaosa 4-, ülaosa 8-kandiline). Pikihoone lööve katavad neljale ümarpiilarile ja
trapetsikujulistele püramiidjatele konsoolidele toetuvad ristvõlvid. Erakordselt paksud
(läänesein 3,3 m) müürid ja laskepilud tornijalas osutavad, et ehitis rajati kindluskirikuna.
1873. a toimunud remondi käigus rajati katusest vaid 10 meetrit kõrgemale küündinud
puittorni asemele kivitorn, mille kogupikkus on 61,4 meetrit. Lammutati kiriku lõunaukse ees
olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks
kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. (P.
Eberhard "Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast" Viru Praostkonna Jõulu-Leht
1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902. a laskis Vao
mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932)
maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust
annaabi.ee 
