mängisid tähtsaimat rolli dobermanni tõu tekkimisel. Need koerad olid segu varasemast rottweileri tüübist ja Thüringi aladelt pärinevast roostepunaste märkidega lambakoera tüüpi koertest. Nii saavutas hr. Dobermann "oma tõu", mis polnud mitte ainult vilgas, vaid ka kõrgete kaitseomadustega ja hästi kodustatud. Neid kasutati tihti valve- ja politseikoertena. Ulatusliku kasutamise tõttu politseitöös saidki nad hüüdnime "sandarmikoer". Neid kasutati ka jahil röövloomade leviku piiramiseks. Nende asjaolude tõttu oli enesestmõistetav, et dobermann oli selle sajandi alguseks ametlikult tunnustatud politseikoerana. Esimesed dobermannid Esimesed ametlikud andmed dobermanni kohta avaldati 1890. aastal raamatus Dobermannpinscher Verein Saksamaal. Esimene dobermannide erinäitus toimus 1899. aastal, kus kohtunikuks oli härra Ullrich. Osa võttis 12 koera, näituse võitis Graf Belling
10/31 tähtsaimat rolli dobermanni tõu tekkimisel. Need koerad olid segu varasemast rottweileri tüübist ja Thüringi aladelt pärinevast roostepunaste märkidega lambakoera tüüpi koertest. Nii saavutas hr. Dobermann "oma tõu", mis polnud mitte ainult vilgas, vaid ka kõrgete kaitseomadustega ja hästi kodustatud. Neid kasutati tihti valve- ja politseikoertena. Ulatusliku kasutamise tõttu politseitöös saidki nad hüüdnime "sandarmikoer". Neid kasutati ka jahil röövloomade leviku piiramiseks. Nende asjaolude tõttu oli enesestmõistetav, et dobermann oli selle sajandi alguseks ametlikult tunnustatud politseikoerana. Dobermann peab olema keskmise suurusega, jõuline, muskliline koer. Massist hoolimata on ta elegantne ja noobel, mis väljendub tema keha joontes. Ta peab olema erakordselt sobiv seltsi-, kaitse- ja töökoeraks, samuti ka perekoeraks. Arvestades dobermanni pikka ajalugu valve-, sõja- ja politseitöös ei ole
annaabi.ee 
