elanikest 36,5% , fulbesid (17%), Volta rahvaid (12%), songaisid (6%) ning tuareege ja maure (10%) ja muid rahvaid (50%) MAJANDUS · Mali on üks vaesemaid riike · Peamisteks majandusharudeks on : põllumajandus karjakasvatus kalandus · Mali piirkonna moodustab kõrb 65% · Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE · Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist · Neis teenib 7000 meest · Maavägi koosneb neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist · Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest · Mali väikesesse mereväkke kuulub 50 meest ja 3 patrullpaati LOODUS · Riigi põhjaosa hõlmab sahara kõrb · Nigeri jõgi on pealmine elatusallikas, pakkudes: kala joogivett
Kogumise Osakond. Kui sõda oli lõppenud, tuli hakata looma oma vastavat politseid. Esimesi samme oli küll juba astutud sõja ajal, nimelt 1919.a. augustis, mil koostati erilise politseiharu loomise projekt. Siis kavatseti kaitsepolitsei viia kohtuministeeriumi alluvusse. Kaitsepolitsei loomine oli võrreldes teiste politseiharude loomisega palju raskem ja keerulisem. Rahval olid halvad mälestused tsaariaegsest sandarmeeriast ja selle töömeetoditest. Loodav Eesti kaitsepolitsei pidi erinema vanast tsaariaja politseist nagu öö ja päev. Valitsus andis 12.aprillil 1920.a. välja "Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korralduse". Kaitsepolitsei oli allutatud siseministeeriumile, tema ülesandeks oli "... nende kuritegude vastu võitlemine, mis sihitud kehtiva demokraatliku vabariigi ja ühiskondliku korra kukutamiseks" (2: 69)
annaabi.ee 
