Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega
aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala,
kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati
asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure
osa hooneid sanatooriumide käsutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi
sanatooriumihooneid, üks mastaapsem kui teine.
Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitüüpi hoonestusega, siis
selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuripärandisse on suvitusvillad ja
pansionaadid. Rohkete puitpitside ja elavalt liigendatud katusemaastikuga villad olid
piirkonna peamised miljöökujundajad. Kahjuks on aeg nende vastu halastamatu olnud ja
suurem osa sellest hiilgusest vaadeldav vaid arhiivifotodelt. Seda enam tuleb hinnata
annaabi.ee 
