MARIE CURIE
raadiumit.
1922. aastal juhtub midagi enneolematut, Akadeemia, kes pole kunagi
võtnud oma ridadesse naisi, soovivad oma ridadesse Maried, ilma
kanditeerimiseta, lihtsalt kutsuvad. Muidugi on Marie nõus.
Marie avaldab raamatuid, õpetab seda viimast tunneb ta, et peab tegema
erilise tähelepanuga, sest usub, et kauaks teda enam ei ole. Tema lõpp on
vaevaline, vahepeal jääb peaaegu pimedaks,pidev palavik,väsimus. Lõpp
saabub sanatoorimus, pere keskel. Terve maailm on vapustatud, aasta
pärast surma ilmub tema viimane raamat, millel ilustseb suurte tähtedega
radioaktiivsus.
Vanem tütar Irené astub ema jälgedes, koos oma mehega kellega nad
tutvuvad Raadiumi Instituudis saavad nad samuti Nobeli preemia. Tema
samuti suri tänu oma tööle leukeemiasse. Tema tütrest saab omakorda
füüsik, ning pojast bioloog.
Marie nooremast tütrest saab UNICEF'I töötaja, ning kirjanik. Ta suri
alles 2007 aastal, NYC, 102-aastasena.
annaabi.ee 
