Jaapan keskajal
Mõlemal
juhul tasusid nad maamaksu vastavalt kas valitsusele või maaomanikule. Ühiskondliku klassina
asetsesid põlluharijad ja maarahvas sõdalaste ja aristokraatide ning madalamat sorti maaharijate
klasside vahepeal. Põlluharijate ja maarahva elutingimused ja ühiskondlikud õigused erinesid sõltuvalt
nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende
esindajatega. Keskajal oli tavapärane, et põlluharijad harisid oma samuraist isanda maad ja maksid
talle selle eest renti, mis kujutas endast teatud protsenti nende aastasest saagist. Mõnedes Jaapani
piirkondades nagu näiteks Kyotos oli põlluharijaile antud mõnikord vähemalt mingisugusel määral
autonoomsust. Seda eriti sel juhul, kui maarahva poolt toodetud põllumajandussaadused ja
käsitöötooted hakkasid muutuma Jaapani majanduses järjest tähtsamaks. Seesuguse äritegevuse
tulemusena tõusis põlluharijate ja maarahva staatus ühiskonnas.