Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Anna
hukutab ennast ise, sest ta kannatab nii palju, et tal on kergem surra.
Vronskile vastandab Tolstoi autobiograafilise tegelase Levini [ljovin]. Levini elu on
teistsugune. Tal on palju teisi huvisid. Ta on mõisnik, töötab koos talupoegadega. Levinil on
olemas ka filosoofilised huvid, nagu Tolstoil endalgi. Levin on kahekordne nägemine. Ta
35
seisab eksistentsi äärel ja ühe silmaga vaatab nirvaanat, teisega sansaarat. Samsra
siinpoolne elu, maine elu; üleminek. Inimene sünnib maailma palju kordi. Levin on väga kaine,
hea reaalsusetunnetusega inimene. nirvana igavik, teispoolsus, maisest elust vabanemine.
Tolstoi puhul tähendab see seda, et Levin filosofeerib, mõtleb elu mõtte üle. Tal on kontakt
kosmosega. Raskused saavad ületada need inimesed, kes peale kire elavad kaasa ka
kosmoseeksistentsile ja võtavad osa ka eksistentsi teistest sfääridest. Turgenevi arvates ei
olnud Levin justkui elus inimene