ülesannet anda ei tahtnud. Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:“Hei sitasitikas.“. Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et koristustööd läbi saaks. Gregor ei söönud enam suutäitki, võttes toidu suhu, hoides seda seal kaks tundi, kuni ta sülitas selle välja. Ühel õhtul mängis Gregori õde kolmele üürnikule, kes olid Samsade juurde elama asunud, viiulit. Gregor, kes elas nüüdseks väga räpases ning prügihunnikuid täis toas (kuna kolm meesterahvast viskasid sinna kõik kasutu), kuulas tähelepanelikult oma õde. Gregor oli vastupidiselt üürnikele, lummatud viiulimängust. Ta mõtles endamisi, et see ongi toit, millest ta on niiväga puudust tundis. Kuna kahjur liikus tasahaaval juba üle koridori, märkasid üürnikud teda. Nad tahtsid uurida olevust, kuid isa keelustas selle
depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insomniat ja kõhukinnisust. Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma perekonnale (nagu ka teoses) ning väidetavalt oli ta surnud samuti nälga nagu teoses. 2. Teoses toimunud sündmustiku aeg. Realism. 3. Koht. Pole kindel, mis riigis tegevus toimus. Terve raamatu vältel toimub tegevus Samsade majas/ korteris ja enamiku ajast Gregori toas. 4. Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid. Sellel ajal, kui ta raamatu välja andis, toimus esimene maailmasõda. 5. Peategelase iseloomustus, areng teose vältel. Gregor Samsa oli raamatu algul proovireisija, kes teenis elatist oma pere jaoks. Ta tundus töökas, kuid mitte väga edukas, sest hiljem ütleb tema ülemus talle, et ta ei ole olnud hiljuti rahul tema tööga
seda ülesannet anda ei tahtnud. Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:"Hei sitasitikas.". Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et koristustööd läbi saaks. Gregor ei söönud enam suutäitki, võttes toidu suhu, hoides seda seal kaks tundi, kuni ta sülitas selle välja. Ühel õhtul mängis Gregori õde kolmele üürnikule, kes olid Samsade juurde elama asunud, viiulit. Gregor, kes elas nüüdseks väga räpases ning prügihunnikuid täis toas (kuna kolm meesterahvast viskasid sinna kõik kasutu), kuulas tähelepanelikult oma õde. Gregor oli vastupidiselt üürnikele, lummatud viiulimängust. Ta mõtles endamisi, et see ongi toit, millest ta on niiväga puudust tundis. Kuna kahjur liikus tasahaaval juba üle koridori, märkasid üürnikud teda. Nad tahtsid uurida olevust, kuid isa keelustas selle. Mehed ähvardasid
annaabi.ee 
