Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist. T.Õ.
Kolta- ja koolasaami naistel on veel 18. sajandi alguses olnud kasutusel pea kuju järgiv tanu, mida kaunistati siidi ja kullatud lõngadega. Hilisemal ajal on olnud kasutusel venemõjulised peakatted. Neiud kandsid viieteistkümnendast eluaastast alates kuni pulmadeni tohust alusel, punase kaleviga kaetud pärga (perevesk, pervesk), mis on tagant avatud ja paeltega kokkuseotud ning pärltikandi nööpide ja brokaadiga kaunistatud. Naine saab tanu (samsad, sams) laulatusel. See on punasest kalevist, veidi etteulatuva ülaosaga ning rikkalikult kaunistatud geomeetrilise pärltikandi, portselannööpide ja kuld- ning hõbebrokaadiga. Lesed kandsid Karjala naiste peakatet meenutavat mütsi (pove(d)nik), mis oli tumedat, tavaliselt tumesinist värvi ja kaunistatud ainult pealael oleva lillelise hõbebrokaadiga. Naise- ja lesetanude peal võidi kanda venemõjulist mütsi (soarak), sõidu ajaks kaeti tanu punasest või sinisest kalevist ja
annaabi.ee 
