aastal rajati Kudrova ja järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse Krasnojari ja 1859. aastal algas oma Liflandka asunduse rajamine, millele 1877. aastal järgnes Baltika, 1880. aastal Goretski ja 1885. aastal Estonia küla 32. Umbes samal ajal tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt- Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33. Uueks sihtkohaks ümberasujaile kujunes ka kauge Siberimaa. Kuna Siberit tuntakse eelkõige Vene riigi vastaste ja kuritegijate sunnitöö- ja pagendamispaigana, on 30 Vassar 1975: 44 31 Vassar 1975: 175 32 Võti 1996: 150 33 Võime 1993: 108
annaabi.ee 
