Brandi ja konjak
kätte vaid parim osa viinamarjast. Enamasti kasutatakse paari-kolme viinamarjasorti, millest
igaüks kääritatakse veiniks. Saadud baasveinidest segatakse vastavalt maja stiilile kokku
cuvée.
Süsihappegaas. Cuvée villitakse pudelisse ning lisatakse suhkur ja pärm. Pudel suletakse
kroonkorgiga. Suhkru ja pärmi käärimise tulemusena tekib vahuveini süsihappegaas. Teise
kääritamise ajaks paigutatakse pudelid horisontaalselt. Surnud pärmirakud settivad pudeli
seintele. Rõhk sampanjapudelis on 56 atmosfääri, mistõttu pudelid peavad olema tugevast
klaasist.
Laagerdumine. Enamikus tootjamaades nõutakse, et vahuvein peab settel laagerduma
vähemalt üheksa kuud. Aastakäigu sampanjad laagerduvad aga aastaid. Just pikk
laagerdumine annab traditsioonilisel meetodil valminud vahuveinile imelise kvaliteedi.
Tantsitamine ehk remuage. Pärast laagerdumist pannakse vahuveinipudel kaelapidi
spetsiaalsesse raami, kus algab setete väljutamine ehk tantsitamine