Kes peaks valitsema?
üldisele moraalile. Rousseau ei räägi tsensuurist selle kaasaegses tähenduses kui kõne või kujutiste
mahasurumisest, ehkki ka see kuuluks kahtlemata tsensori rolli juurde. Rousseau põhihuviks on käitumistüüpide
soodustamine ja pärssimine. Sisuliselt on tsensori ülesandeks naeruvääristada ja seeläbi tõkestada teatud
antisotsiaalse käitumise tüüpe. Rousseau toob meile järgmise näite: "Mõned joodikud Samoselt reostasid ära
Ephora kohtu: järgmisel päeval andis avalik edikt samoslastele õiguse olla räpane. Tegelik karistus ei oleks
olnud nii ränk kui karistamatus." (Ühiskondlik leping, IV raamat, 8. ptk., lk 298) Sääraste vahenditega lasub
tsensoril kohustus hoida ülal ning tarviduse korral selgitada avalikku moraali.
Viimase abinõuna sotsiaalse ühtsuse tagamiseks teeb Rousseau ettepaneku, et iga riiki peaks suunama
see, mida ta nimetab "kodanikureligiooniks". Kui lühidalt kokku võtta, siis on Rousseau religioonikäsituses
kolm osa
annaabi.ee 
