Kreeka poliitiline ajalugu
jõudu koondanud pärslastelt lüüa. Sellegipoolest õnnestus õhutada ülestõusule ka
Küprose kreeka valitsejad. Kuid nemadki said pärslastelt lüüa, ilma et saare juurde
purjetanud joonlaste laevastik neid oluliselt toetada suutnuks. Otsustav merelahing
joonlaste ja pärslaste vahel toimus 495. a. Mileetose lahes, kus omavahelistest
vastuoludest lõhestatud kreeklased (Mileetose juhtimisega rahulolematud samoslased
purjetasid lahingu ajal lihtsalt minema) said hävitavalt lüüa. Mileetos langes peaaegu
aastase piiramise järel ja hävitati (494. a.), teised linnad alistati taas Pärsia võimule.
492. a. saatis Pärsia kuningas Dareios oma väimehe Mardoniose sõjaväe ja
laevastikuga Egeuse põhja rannikut mööda Kreeka vastu, kuid kreeklaste õnneks hävis
laevastik tormis Athose poolsaare juures. Järgmine sõjaretk, mida seekord juhtisid
väepealikud Datis ja Artaphernes, saadeti 490. a