Kui hakata mõtlema sellest et näiteks meedias kajastatakse kurja hoopis rohkem kui head. Isegi kirjutada oli heategudest raskem. Filmid, telesarjad ja isegi multifilmid väikestele lastele on täis vägivalda ja isegi ropendamist. Ei tea miks see nii on aga kurjus ja halvad asjad müüvad hoopis rohkem ja lähevad rahvale paremini peale. Aga õnneks pole kõik nii must ja tume, korraldatakse ju palju üritusi kus tunnustatakse heategijaid ja kangelasi. Sammut suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega
solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib
annaabi.ee 
