Kiirjooks
ja painutusrefleksid, st. samaaegselt ühe jäseme painutusega toimub sümmeetrilise jäseme
sirutus. Ent agonistide kontraksiooniga kaasneb mitte üksnes antagonistide lõõgastumine
(kaasuv innervatsioon), vaid ka venitus. Nüüd kontraheeruvad müotaatilise refleksi alusel
(NB! ülilühike latensiaeg) omakorda antagonistid ja lõõgastuvad agonistid, alludes omakorda
venitusele. Nii tekkib rütmiline ehk ahelrefleks, mida nimetatakse ka sammurefleksiks.
Eelmainitud kaasasündinud mehhanismide alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad
ristsünkroonses koordinatsioonis. Kui parem jalg äratõukel sirutub, siis vasak jalg kõverdub ja
liigub hoo(võtu)liigutusena ette uue äratõukeliigutuse lähteasendisse. Üheaegselt sirutuva
tõukejalaga liigub sirutuses alla-taha ka selle vastaskäsi. Teise jala hoojala etterebimise,
põlvetõstega sünkroniseerub aga omakorda selle tugevasti kõverduva vastaskäe ette-
ülesliikumine.
annaabi.ee 
