Astudes romaani siseruumi, tunneme seisvat end välismaailmast kindlalt eraldatud enamasti löövidesse jagatud rahulikus ruumis. Algkristliku basiilika tugisüsteem, võrdlemisi tihe sammastik lühikeste ja seepärast kiirelt vahelduvate kaartega, mis juhtis pilgu kiire hooga koori poole, on muutunud raskemaks ja rahulikumaks. Sambad on läinud tüsedamaks ja lühemaks, kaared nende vahel massiivsemaks ja pikemaks. Mitmes romaani kirikus peatavad sammaste juba iseendast aeglase ja raske sammumise nelinurksed tulbad. Iga kahe samba järel kordudes seovad need tüsedad tulbad kogu toestiku omaette gruppideks, muutes sääraste osade kordumise aeglaseks ja kogu rütmimulje seega pikasõõmuliseks ning raskepäraseks. Ka sammaste profiil on muutunud palju lihtsamaks ja raskemaks. Lühike ja tüse tüveosa kasvab välja jämedast alusemõikast ja lõpeb enamasti laiatahulise vürflikujulise kapiteeliga, mille pinda sagedasti elustasid peened ornamendid
Amrtin kiitis Aliidet kui hästi ta elu maal talub ning küsis ega ta poleks tahtnud hoopis Tallinnas olla. Aliide ei saanud ometi siit lahkuda, siin on ju Hans. 1950 Lääne-Eesti Kinopoisid tulid kolhoosikeskusesse. Aliide oli saanud uue töökoha: poole kohaga raamatupidaja kontoris. Aliidle ei meeldinud kuidas lüpsoatüdrukule kinomehaanik meeldis, sest kinomehaanik meeldib paljudele tüdrkutele ja ta ei tohiks lootusi hellitada. Ühel hetkel tunneb Aliide ära tuttava sammumise. See oli selle mehe, kes Linda tõi vallamajja ülekuulamisele, sammud. Aliide nõrkes, ta ei suutunud enam korralikult hingata. Ta ei rahunenud maha ka pärast pikemat aega ning hankis endale astmaatiku paberid ning ta ei pidanud enam tööd tegema ning seda meest kontoris nägema. Kohe hakkas tal parem. 1980 ndad Lääne-Eesti 1986 maipühade eel arvas Aliide et Martin ei pea tambile vastu. Martin oli eriarvamusel.
annaabi.ee 
