Südame rütmihäirete tekkemehhanismid
nervus vaguse stimulatsioonile. Vatsakeste juhtesüsteem on kõige vähem tundlikum
parasümpaatilisele inervatsioonile. Kojad on seejuures tundlikkumad võrreldes vatsakeste
juhtesüsteemiga ning vähem tundlikumad, kui sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm,
parasümpatilisele stimulatsioonile. Seega mõõdukas parasümpaatiline stimulatsioon aeglustab
normaalset siinusrütmi ja võimaldab kodades paikneval sammuandjal ülevõtta erutuse tekke.
Väga tugev parasümpaatiline stimulatsiooni korral peab sammuandja funktsiooni ülevõtma
hoopis vatsakeses paiknev latente sammuandja.
2.1.1.4.Latentsete sammuandjate suurenenud automatism
Kui latentne sammuandja omab kiiremat spontaanset depolarisatsiooni faasi kui
sinuatriaalsõlm, siis võib esineda olukord, kus latentne sammuandja võib üle võtta erutuse
tekke funktsioon. Impulssi, mis tekib varem võrreldes normaalse südame rütmiga,