Maks 30V DC 30nrA Joo n i s -s . 6. Murrnduri r,äli ste i uhtirni sahel ate tjļrerrdus Sk ee nl tavaliselt ka jäme- ja peensätef. .Iä-nlesätte korral toinrltįr Sagedr"rse digitaalsätted sisaļdavad Sageduse vaļtk rrt. i Hz satnmuga, peellsātteptūul aga 0,01 I{z satrrtrruga. Sammtalitluse elrk rooilramissageduse säte (A00-1) valitakse (progr'arrrnreeritakse) mootori seisu ajal enne käivitust. Roomamissagedus on ette rrälrtud txootori aegļase kiirusega iühiajaliseks tööks, trt selleks, et positsioonida töörnasinat' Käivitirs edasi_ või tagasisuuna roomamiskiirusęle toiIritrb käskudega F. JoG või R. JoG rrirrg kiirenclus ja aeglustusrambi kestr-rsed sätitakse vastavate parameetritega (B21'2 ja B2l-3) fioonis 5.7).
sammtalitlust. Mootori käivitamiseks antakse juhtimisimpulsid türistoridele V1, V2 ja V3, türistorile V4 juhtimisimpulsse ei anta. Mootori dünaamiliseks pidurduseks ei vajata täiendavat alalispingeallikat. Kui katkestada juhtimisimpulsside andmine türistoridele V2 ja V3 ning anda juhtimisimpulsse türistoridele V1 ja V4, toidetakse faasimähiseid U-X ja V-Y alaldatud vooluga ja toimubki niinimetatud induktsioon- dünaamiline pidurdus. Mootori sammtalitluse saamiseks ei anta juhtimisimpulsse türistoridele V1 ja V4, töötavad türistorid V2 ja V3. Selle tulemusena on mootori staatorimähise klemmid U ja V pidevalt pingestatud. Kui anda juhtimisimpulss ainult türistorile V2 ja mitte anda juhtimisimpulssi türistorile V3, teeb mootor ühe sammu, kui aga anda juhtimisimpulss türistorile V3 ja mitte anda juhtimisimpulssi türistorile V2, teeb mootor järgmise sammu jne. Joonisel 2.15 kujutatud skeemi võimalused on veel suuremad.
annaabi.ee 
