............................................... 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? ......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on üks kõige lihtsam mootor. Tema mehaaniliseks väljundiks on võlli pidev pöörlemine. Võrreldes servo-või sammmootoriga on alalisvoolu mootor üpris juhitamatu, tema kahel elektriklemmil polaarsusi vahetades saab muuta pöörlemise suunda. Veojõud sõltub toite pingest, nagu ka kiirus. Viimane sõltub oluliselt ka sellest, kui suur on koormus. Etteantava juhtsignaaliga järgi pole võimalik eeldada mitu pööret on mootor juba teinud. Seda pole ka tihti vaja. Näiteks: roboti veomootorites, kus liigutakse edasi, tagasi või seistakse lähtuvalt välisest tagasisidest (sonari, puute-jms andurite lugemist)
levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse asünkroonmootori juhtimisest sagedusmuunduriga ning sagedusmuunduri tööpõhimõttest ja funktsioonidest. Seitsmendas peatükis vaadeldakse sujuvkäivitiga elektriajamit kui täiturmehhanismi, kaheksandas peatükis sammmootoriga elektriajameid. Kõige lõpus on ära toodud tähtsamad mõisted ja nende selgitused. Kõik peatükid on lisaks teoreetilisele osale lisatud ka näited nende rakendamisest praktilistes rakendustes ning toodud mõningad näidisülesanded. Intensiivkursuse raames kindlustatakse teoreetiline pool praktiliste ülesannetega laboris. Soovitav on kogu materjal enne kursust iseseisvalt läbi töötada ning huvi tekkimise korral võib ennast täiendada ka kirjanduse
nendest ridadest kannavad infot liikumiste kohta (liikumiste ulatus ja kiirus) erinevate koordinaattelgede suunas, osa infot liikumiste suuna, lõikerezhiimide, kasutatavate instrumentide jne kohta. Magnetlindile salvestatakse info unitaarkoodis, st juhtimisimpulsside katkematu jadana. Need impulsid kindlustavad pingi tööorganite liikumise vajalikus suunas ette- nähtud ulatuses ettenähtud kiirusega. Vaatleme näitena freespingi töölaua sammmootoriga ajamit, mille struktuuriskeemi on kujutatud joonisel 5.15. Joonis 5.15 Töölaua liikumise programm on unitaarkoodis salvestatud magnetlindile ML. Programmi lugemisseadmeks on magnetpea MP. Sõltuvalt laua vajalikust liikumis- suunast suunatakse impulsid mööda erinevaid kanaleid läbi võimendite sammmootori M juhtimisseadmesse ringkommutaatorisse JS, mis omakorda kommuteerib vajalikus järjekorras sammmootori faasimähiseid
annaabi.ee 
