Haushofer- Üksinda maailmas
Tõenäoliselt ei ole teda
kunagi olnud kuskil mujal kui ainult paberil'').
P puhul näeme eneseohverdavat armastust loomade suhtes, kellega ta kokku puutus. Kassist
ja tema poegadest polnud p-le mingisugust kasu, kuid siiski otsustas p neid toita ja nendega
mängida, teades, et peab varem või hiljem taluma järjekordset kaotusvalu. See mööduva valuga pidi
p siiski leppima, sest ta teadis, et kui ta jääks täiesti üksi, tapaks tema armastuse andmise ja
sammise vajadus ta lihtsalt ära- see oli koorem, mille kandmise üle ei saanud ta midagi parata
(''Olen lõpmata väsinud sellest, et mu käest kõik armsakssaanud jälle ära võetakse. Kuid väljapääsu
pole olemas, sest niikaua, kui metsas leidub mõni olevus, keda võiksin armastada, ma seda ka teen;
kui aga ükskord tõesti enam kedagi pole, on ka minu elul lõpp.''). Küllap aitas armastuse
avaldamine ja loomade eest hoolitsemine tal tunda ka ennast inimlikuna ja ohjeldada oma hirmu