Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.
magistraatidele, gildidele ja tsunftidele Rootsi valitsusaja privileegide, tavade ja õiguste
säilitamist ning kaitsmist ( Balti erikord), siis antud monograafias põigatakse ka Rootsi võimu
aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Teose lõpetab Katariina 2-se
asehalduskorra kehtestamisega Baltikumis 1783a. , kus Eesti ja Liivimaa nimetati ümber
Tallinna ja Riia kubermangudeks ja kus kehtestati sammasugune valitsemiskorraldus nagu seda
oli Vene riigi teistes osades.
Raamat on üles ehitatud kronoloogilis-sisulisel printsiibil, kus ta vaatleb esimeses osas
„valitsemisstruktuure“, kus on jälgitud siinse valitsemiskorralduse ülesehitust ja struktuure: aadli
ja linnade seisuslikku omavalitsust, kohtusüsteemi, kroonuametkonda, sõjaväge, kirikut ning
korralduste edastamist tagavaid kommunikatsioone. Teises osas „keskvõim ja Balti erikord“