Botaanika (süstemaatika)
Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid
pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja
paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest
rakust kasvab uus helviku tallus.
Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede
ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees.
· II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000.
paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja
metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju
pinnase niiskusesisaldusele.
Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete
fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad
paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine
annaabi.ee 
