"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
eluliselt tähtsat, aukartusttekitavat ja rituaalenõudvat, kindlalt kõrgemate ja
vägevamate jõududega seostuvad pärinegu need jõud siis maas või ilmast. Hiis
paiknes kindlas kohas maastikul, ta polnud midagi ebamäärast, vaid silmaga nähtav ja
kõigi meeltega tajutav pühadus. Ta oli ühteaegu nii kes kui mis temas tunnetati
väge või jõudu, mis asus mingil piiratud maa-alal, olles rohkem koondunud ühte või
mitmesse puusse, kivisse, allikasse, lohku vms., aga ka kujudesse-sammastesse.
Muljet hiiest kui paigast maastikul süvendab sõna laialdane esinemine
kohanimedes(Hiiepõld, Hiiesoo, Hiie talu jne.).
Võiks ju väita, et hiiekohad on vanad kalmed, kuhu on koondunud esivanemate jõud
ja energia, mida ohvritega saab mõjutada ning enda kasuks rakendada. Liiga palju on
hiisi, mis pole kunagi olnud kalmed. Ometi on üle Eeesti siin ja seal teada üksikuid
hiisi-matusepaiku, kus juures Lõuna-Eestis näib see seos olevat pisut tihedam.