Kunsti ajalugu
9
päikesejumala kultuse sümbol, nejatahuline ülevalt ahenev ja püramiidjalt lõppev sammas,
selle ülemine ots võis olla kaetud kuldlehtedega ). Templi peaväravaks oli püloon, kahe
trapetsikujulise kaldtorniga väravaehitis, mille läbimisel satuti sammasõue, mille
ümbritsevatest müüridest seespool paiknesid ühes või kahes reas ümber õue reljeefidega
kaunistatud sambad. Sammashoovile järgnes sammassaal ( hüpostüülsaal ), see kujutas endast
mitmelöövilist ( keskmine lööv võis olla kõrgem ) tihedate sambaridadega saali.
Sammassaalile järgnes rida väiksemaid ruume, kompleksi lõpus ( otse sissekäigu vastas ) asus
pühamu. Analoogiline oli ka kaljudesse raiutud templite ruumijaotus.
Lossiehitusest pole andmeid säilinud, küll aga jõukate elanike ja vesiiride elamutest. Need