Kunsti ajalugu
horisontaalsust. Pisa toomkirik on viielööviline (lameda laega kesklöövi pikkus on 100 m)
basiilika, lööve eraldavad antiiksete kapiteelidega sambad. Pikalt eenduv transept on
suhteliselt kitsas, nelitise kohal kõrguva ovaalse põhiplaaniga kupli eeskujusid tuleb
tõenäoliselt otsida kokkupuudetest islami arhitektuuriga. Välisseinad on kaetud valgete ja
tumeroheliste marmorplaatide ribadega, üle kogu fassaadi ulatuvad aga sammasgaleriid.
Toomkiriku kavatisega haakub baptisteerium, mille kaks madalamat korrust on klassikalises
romaani stiilis, ülemistel korrustel ilmneb aga juba gooti stiilile omaseid võtteid. Kompleksi
kuulsaim osa on aga viltune kellatorn e. kampaniil. Väliskujult silindriline, kuue avatud
rõdukäiguga, mis kulgevad piki võlvkaari spiraalse ringina kalde suunas.
Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia romaani-aegsete kirikute arhitektuuris eksisteerivad kõrvuti