Kui mehed ehitasid karukoda, siis naised valmistasid peoriideid ja kasetohust pauna vöö, rätiku, ehete jaoks. Karusid austasid handid. Emakaru ehiti naiseks .Silmadeks pandi tähed,käpale pandi linnurõngas ja koonu ette pandi puust voolitud oda, mis tähistas suvekoja kesktelge, kus karu pilk vaatas otse lõunasse. Laulusauale märgitakse iga laul oma täkkega. Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis. Kütt säilitab sammasaidas oma talve riided ja toiduvaru. Sammasait on sellepärast hea, kuna see on ligipääsmatu hiirtele ja metsloomadele. Hantide vahekord metsaga on intensiivne. Metsa austatakse, tuuakse ohvreid, tehakse kingitusi, usaldatakse ema ja isa põrm. Emakaru austamine kestis 4 päeva ja isakaru 5 päeva. Õhtul uinutatakse karu magama ja hommikul äratatakse jälle üles
põdrad said koguneda sääskede eest varjule ning mis koosnesid pealt lamedast katusest ja seintest, mis moodustusid kõrgete tugipuude ning põikpuude peale kaldu laotud puutüvedest. Ehitis kaeti pealt turbaga. 75 Varjualuste ehk nn katuste edasiarendus oli 4-6 küünra kõrguse kuivanud ja siledaks kooritud puutüve otsas asuv nelinurkne laudkatusega sammasait, milles säilitati sügiseti põdraliha. Kui sammasait asus elukoha lähedal, asetses ta madalama puutüve otsas, metsas oli puutüvi kõrgem. Aita pääseti redeli abil, mida metsas hoiti kõrvalises kohas. Sammasaidas säilitati põdraliha või kuivatatud liha ja kala ning nahku ja rõivaid. Suuremad, madalamal asuvad 9-11 ristpalgi kõrgused sammasaidad võisid samuti toetuda kahele kuivanud kännule või puutüvele, mis oli ilmselt kõige algsem vorm, edaspidi ehitati sammasait neljale juurtega kännule, puutüvele või kivihunnikule
annaabi.ee 
